Tere!
Siin blogis saate lugeda minu ja minu hobuse Jalatuse võistluste kohta.
Tahan alustada 2019. aasta esimesest hooaja võistlusest, mis toimus 19. jaanuaril.
Päeva alustasime kell 7.00 hommikul tõusmisega, et talli jõuda.
Minu stardid olid alles kell 15.00, aga läksime koos teise tüdrukuga, kes võistles madalamaid parkuure (tema parkuurid olid varem). Mõne tunni pärast selgus, et tema hobune ei lähe treileri peale ja pidin üksinda võistlema minema.
Saksa talli jõudsime umbes 4 tundi enne minu starte. Peale pikka passimist saime lõpuks platsi peale soojendama. Võistlesime 100 cm.
Soojendusel oli Jalatus väga närviline ja jooksis nagu kaelkirjak.
Õnneks läksid soojendushüpped kenasti. Parkuuri ajal suutis Jalatus tänu meie arusaamatusele paar korda üles visata. Siiski suutsime parkuuri puhtalt lõpetada.
110 cm parkuuri soojendus ei läinud väga hästi, sest ma ei suutnud takistuse ette kohta paika panna, tänu millele ei tulnud hüpped kõige kenamad ja paar korda tulid isegi latid kaasa.
Parkuuri ajal viskas ta jälle üles, kuna hakkasin teda liiga palju suust kakkuma ja tirima.
Samuti pudenes minu enda vea tõttu üks latt alla. Aga siiski täitsime sellega pool Eesti meistrivõistluste normist.
Kokkuvõtteks võime öelda, et hobune hüppas väga kenasti ja andis endast 100%, kuid ratsanik eksis, tänu millele ei läinud meil nii hästi kui oleksin soovinud.
Siin blogis saate lugeda minu ja minu hobuse Jalatuse võistluste kohta.
Tahan alustada 2019. aasta esimesest hooaja võistlusest, mis toimus 19. jaanuaril.
Päeva alustasime kell 7.00 hommikul tõusmisega, et talli jõuda.
Minu stardid olid alles kell 15.00, aga läksime koos teise tüdrukuga, kes võistles madalamaid parkuure (tema parkuurid olid varem). Mõne tunni pärast selgus, et tema hobune ei lähe treileri peale ja pidin üksinda võistlema minema.
Saksa talli jõudsime umbes 4 tundi enne minu starte. Peale pikka passimist saime lõpuks platsi peale soojendama. Võistlesime 100 cm.
Soojendusel oli Jalatus väga närviline ja jooksis nagu kaelkirjak.
Õnneks läksid soojendushüpped kenasti. Parkuuri ajal suutis Jalatus tänu meie arusaamatusele paar korda üles visata. Siiski suutsime parkuuri puhtalt lõpetada.
110 cm parkuuri soojendus ei läinud väga hästi, sest ma ei suutnud takistuse ette kohta paika panna, tänu millele ei tulnud hüpped kõige kenamad ja paar korda tulid isegi latid kaasa.
Parkuuri ajal viskas ta jälle üles, kuna hakkasin teda liiga palju suust kakkuma ja tirima.
Samuti pudenes minu enda vea tõttu üks latt alla. Aga siiski täitsime sellega pool Eesti meistrivõistluste normist.
Kokkuvõtteks võime öelda, et hobune hüppas väga kenasti ja andis endast 100%, kuid ratsanik eksis, tänu millele ei läinud meil nii hästi kui oleksin soovinud.
Kommentaarid
Postita kommentaar